Saime veel viis päeva chillida ja sooja nautida.
Selle aja sisse jääb ka näiteks Samui ainukese ja väidetavalt ka Tai ainukese era rummitehase külastus.
Umbes kaheksa aastat tagasi tuli siia prantslastest abielupaar ja panid väikse distilleri püsti. Toovad lõuna Taist suhkrurooga, lasevad selle läbi pressi, puhastavad saadud siirupi ja panevad aastateks seisma. Kõige kõvem mis neil saada oli 6a. vanune rumm. Küll aga on väga populaarsed ka ühe aastased rummid erinevate maitselisadega. (laim, kookos, apelsin) mingit suurt tootmist seal pole, selline väike perefirma aga tulemus on täitsa ok, võib öelda joodav! Degusteerimine maksis natuke rohkem kui 1€ pits ja keset päeva paar 40 kraadist sisse mekkida, pani pea meeldivalt sumisema.
Veel jõudsime Rogeriga käia Nastja juures, kes on üks tema Samui esimesi mängukaaslasi. Elasime pea kuu aega kõrvalmajades. Rogeri ujumisoskus tugineb väga paljugi just tänu sellele tüdrukule. Oskas viimane väga hästi veepeal olla ja 2 meetrisesse vette hüppeid teha juba siis kui Roger alles kätistega vees käis. Kuna Nastja on pere ainus laps, siis on ta oma asjade jagamise peale päris kade, nii mõnigi kord Rox tuli ja ütles, et tema ei taha Nastjaga enam mängida, kuna nii kui midagi enda kätte saab tahab sama asja ka tema... Aga kokkuvõttes tal seal ikka meeldib, vähemalt tahab alati tagasi minna.
Viimaseks õhtuks plaanisime järjekordse lahkumispeo, seekord siis Fisherman villages, kus kõik 3 eesti peret on rohkesti aega veetnud. Teada oli üks selline mereäärne chill koht Bob Marley nimeline ja loomulikult siis ka reggae hõnguline. Kuna jõudsime sinna piisavalt vara, olid kõik lauad vabad ja saime ennast väga mugavalt tunda. Nautisime veel viimaseid Tai sööke ja libistasime viimased "singhad". Ka lapsed tundsid ennast vabalt hõivates üksteise järel erinevaid laudu, kuhu polnud veel kliente tulnud. Viimaks oli aega hüvastijätuks, meie peame hommikul kell 6 juba taksosse istuma, et lennukile jõuda.
Esimene lend on lühike ainult 50min. Samuilt Bangkokk'i, küll aga jõuavad usinad stuardressid selle ajaga hommikusööki pakkuda. Edasi ootab meid nii 10h õhusõit.
Lennukisse sissemöllimine läheb edukalt. Lennuk on küll rahvast täis ja me ei saa lisa vabu kohti, küll aga pannakse Bex sinna kus saab "bebycot" seinale panna. See aga eeldab seda, et kaks meist saab seina ääres istuda ja kolmas istub üks rida taga pool. Esimine üllatus on Türgi lennufirmaga see, et checkini töötaja tuli ja lasi meid lendurite turvakontrolli, kus saba polnud. Jällegi on väikeste lastega reisijatel mõnikord eelis.... :)
Nagu ka varem mainitud on Turkish Airline's jätnud meile väga positiivse mulje, nii ka seekord. Filmide valik on nii suur, et juba valimine ise võtab lühifilmi jagu aega.... :) On nii uusi filme, kui ka vana klassikat.
Toit on meie arvates väga ok, joogid loomulikult tasuta. Beebidele tuuakse beebitoitu. Kõik on väga ok.
Istume siis nii, et meie Kerliga ees ja meie taga Roger. Õnneks saab ta oma kõrvale kaks hippie lembelist Austria tüdrukut, kellega siis kõik vajalikud suhtlused ära teeb. Kui vaja mingit teist filmi vaadata või võid saia peale määrida. Viimaks kui kutt väsis, siis toetas ka oma pea naabritüdrukule sülle... :)
Meil oli nagu lapsehoidja kaasas.
Saabusime külma Istanbuli juba pimedas. Kuna meie hotelli transfer polnud kohe lennujaamas, siis lubas lahke teise hotelli bussijuht, meid oma masinasse sooja. Varsti oli ka õige buss ees ja saime mugavasse WOW hotelli lennujaama lähedal.
Järgmisel hommikul jätkus lend türklastega juba Stockholmi. See oli lühike kõigest natuke üle 3h. Järgmine valik oli, kuidas saada Arlandalt sadamasse soodsalt. Pärast väiksest uuringut tundus odavaim meile buss, mis 200seki eest meid linna viib ja sealt fix hinnaga takso. Bussis oli kogu sõidu aja ka wifi ühendus, nii et lux värk. Jõudsime sadamasse peale ühe, saime piletid kätte ja olime valmis sooja kajutisse minema, kuid väravad ei avanenud...
Selgus, et kõik uued reisijad saavad laevale alles 15:30. Seega tegime lastele ühed soojad söögid ja vaatasime kruisi inimesi, kes kõik said laevale minna. Viimaks oli aeg õige ja lükkasime oma karvani ka teele. Karavan on siis 2 suurt kohvrit, üks suur seljakott, 1 lastevanker koos lapsega, 4 käsipagasi ühikut ja veel üks isekõndiv 3 aastane oma kohvriga. Midagi maha ei jäänud ja kaks korda ka käima ei pidanud.
Kui juba Istanbuli hotelli hommikusöök oli kodune, siis laeva õhtune rootsilaud oli nagu ema juures maal.
 |
| Rogeri "lotto tädi", kellega ta Tai veebilotot mängib. |
 |
| Rummitehase proovimislaud |
 |
| Eesti lapsed Fishemani kail |
 |
| Kellele pliiats ja kellele riis.... |
 | ||||||
Püha e, viimane õhtusööma Roger ja Natasha  Rolleriga sõiduks valmis.  Väike kõrvik veel ei tea, et teda ootab ees külm ilm ja lumi.... |
No comments:
Post a Comment