23. Perth

Meie viimaseks peatuseks Austraalias jääb Perthi linn. See võidab kohe meie südamed. Kesklinn on meeldivalt kaasaegne ja kohe selle kõrval madal ja mõnus äärelinn. Kuigi siin on 1,4 milj. elanikku, ei paista see tänavapildis kuidagi välja. Linna keskelt läheb läbi ka Luige jõgi, see iseenesest lisab sellist meeldivat aurat kaasaegsetele kivimajadele.

Linnast väljas on sadamalinn Freamandle, see on sama nagu meil kesklinnast Piritale minna. Seal on kogu laevandus, alustades suurtest kaubalaevades ja kruiisikadest, kui ka lugematul hulgal väiksemaid aluseid. Kuidagi satub nii, et meie sealoleku ajal on just toimumas purjekate MM, seega on seal möllu täiega. Proovin võistluse infost uurida, kas ka eesti tiime kusagil võistleb? Aga need tädid ei tea eestist midagi, rikkamad riigid on oma telgid välja pannud ja kasutavad seda oma riigi promomiseks..
Kindlasti pole eestis selle ajaga asjad nii palju muutunud, et meie riik sellise trikiga hakkama saaks.... :P

Seega patseerime, seal nii sama ringi ja laseme Rogeril igasuguseid batuute "katsetada". Teeme ka jalutuskäigu turul, mis on selline mõnusa auraga vana turuhoone kus müügil kõike. Kohe avastame ka enda jaoks hea "diili" $5 eest saab kolm kotitäit asju, ühes maasikas, teises virsikud ja kolmandas banaanid. Hea diil. Muidu on 1 koti hind $3.

Jalutame ka "võistlusareenile", kus peaks kohe miski action lahti minema. Kui pole varem purjetamisvõistlustel käinud, siis on see suhteliselt raskesti aru saada, kes võistleb, kus suunas ja loomulikult ka kes juhib. Telekast vaadates on asi kohe selge. Nii ka meie ei huvitu sealsest võistlusmöllust vaid lähme otsime Bekale mõnusa koha puhkamises. On teine vankris ära "kustunud".
Seal kalda ääres kuuleme ka kogu reisi jooksul esimest korda eesti keelt võõra inimese suust. Seni on olnud kõik kokkulepitud kohtumised. Seekord aga lihtsalt inimesed tulevad vastu ja räägivad eestlast.
Saame kodumaa esindajadega mõne sõna rääkida, selgub et siiski on eestil oma võistkond väljas ja just hakkab üks tegelane medalile sõitma....
Õhtul telkust nägin, et jäi kaeksandaks...:)

Tagasiteel linna otsustame oma "päevapiletist" maksimumi välja võtta, kehtib see ju kõikidel ühistranspordi sõidukitel. Meie hotelli juurest saab praamiga üle Luige jõe sõita, teeme selle tripi ka sama piletiga ära. Õhtune praam on suht tühi. Kuna istun kohe akna all, siis õnnestub mul näha ühte delfiinilist, kes korraks vee piiri peale tuleb, aga kuna ta rohkem ennast ei näita ja keegi peale minu seda ei näinud... siis keegi ei usu, et see delfiin oli....(vaatan õhtul netist järgi, et seal jões nad elavad küll)
Sõidame teisele poole jõge, sõit ise kestab nii 10min. Juhumisi on seal kohe väike park ja laste mänguväljak, mis meie mõlemale põnnile sobib. Saavadki enne kojuminekut ennast väsitada. Boonuseks sööme turult ostetud maasikad ka ära. Ja järgmise praamiga tagasi.

Viimane päev möödub juba pakkimise tähe all. On kõik asjad vaja 3x20kg kohvrisse ära mahutada. Vahepeal kui oled saanud teisi transpordivahendeid kasutada, siis see pole oluline olnud. Viimaseks märkimisväärseks sündmuseks on ehk känguru lihast tehtud burgeri kotlettide praadimine oma hotelli toa köögis. See oli ka 1 asi millele mõtlesime, et peab ära proovima, pean silmas just känguru liha. :) Viimasel õhtul poes käies hakkas silma ja proovitud nad said. Maitsesid päris hästi. Sööks neid veel. (võibolla oli ka kõht piisavalt tühi, mine võta kinni....)

Juba järgmisel hommikul ootab meid Perthi lennujaam, millest punase kirjaga "virgin" meid järgmisesse sihtkohta viib.


FOTOD:

Perthi rongijaam

Roger Perthi kängurudega mässamas

Paparazzi võte kaasreisijatest

Issi on jänes....

Puhkeasend diivanil

Nähakse palju vaeva jõulumeeleolu loomiseks

Vesikuusk

Eesti lipu all

Pargis teel praamile

Praami sõit, taustaks Pethi linn.

Maasikate söömine

Nagu õigele mehele kohane, magamine koos puldiga. Pärast väsitavat päeva...

Yammi.